Teie värvitud hõbemünt « 1519 Chambord'i lossi ehituse algus»

Loir-et-Cheri südames asuval 5 440 hektari suurusel alal, mis on Euroopa suurim suletud metsapark, asuv Chambord'i loss on suurim Loone lossidest.

François I käskis selle ehitada 1519. aastal Blois' krahvide valdusse, mis piirnes jahirikka Chambord'i metsaga.

Jahilossina mõeldud lossis viibis kuningas oma 32-aastase valitsusaja jooksul vaid 72 päeva. Louis XIV lasi selle Mansartil 1685. aastal valmis ehitada. Nagu keskaegne loss, on sellel müür, ruudukujuline peatorn nelja nurgatorniga, kus asub imeline kahe spiraaliga trepp, mida on tõenäoliselt inspireerinud Leonardo da Vinci, 2 tiiba, terrass ja laternatorn. Oma 156 m pikkuse fassaadi, 426 ruumi, 77 trepi, 282 kaminakorstna, 800 skulptuurse kapiteeli ja 300 salamandriga (François I embleem) on see valge lubjakivist palee renessansi meistriteos.

Louis XV poolt Prantsuse stiilis aedadega kaunistatud loss kingiti 1821. aastal hertsog Henri d'Artoile. Prantsusmaa riigi poolt 1930. aastal ostetud Chambord'i domeen arvati 1981. aastal UNESCO maailmapärandi hulka.

Tellige kiiresti oma eksemplar sellest uhkest hõbemündist, mis meenutab Chambord'i lossi ehituse algust!